Reisidokumendid

Reisijal peab kogu reisi vältel olema kaasas kehtiv reisidokument ja muud vajalikud dokumendid, sealhulgas vajadusel ka viisa. Kõikide dokumentide kehtivuse ja õigsuse eest vastutab reisija.

Reisidokumendi esitamise kohustus on kõikidel riigipiiri ületavatel reisijatel. Isikuid, kellel puudub reisidokument või kes keelduvad selle esitamisest, laeva ei lubata.

Tallink ei hüvita reisijale piletit, kui reis jääb ära puudulikult vormistatud või kehtetu reisidokumendi tõttu või reisijal puudub üldse vajalik reisidokument.

Täpsem informatsioon:
Politsei- ja piirivalveameti koduleht
Välisministeeriumi koduleht
Soome suursaatkond
Rootsi suursaatkond

Passi- ja viisaeeskirjad

  • Eestist lahkudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument (Eesti kodaniku pass, ID-kaart, diplomaatiline pass või muu isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud dokument). Eestisse saabudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument, tagasipöördumistunnistus või muu dokument, millega on vastavalt Eesti seadusele lubatud ületada Eesti riigipiiri. 
  • Eesti riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
  • Eesti kodanikele on Soome Vabariiki ja Rootsi Kuningriiki sissesõit viisavaba.
  • Reisija on ise kohustatud hoolitsema oma kehtivate reisidokumentide olemasolu eest. Tallink ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata puudulikult vormistatud või kehtetu reisidokumendi tõttu. 

 

Soome ja Rootsi viisat vajavad kodanikud

Schengeni lepinguga ühinenud riigid (sh Soome ja Rootsi) on ühiselt otsustanud, milliste riikide kodanikele kehtib viisavabadus ning millistele viisakohustus. Euroopa Liitu kuuluva maa kodanikul ei ole Schengeni reeglitele vastavaid liikumispiiranguid. Viisavabalt võib riigis viibida kuni kolm kuud; kui soovitakse jääda kauemaks, tuleb taotleda elamisluba.

Euroopa Liidu kodanike passe piiril enam ei tembeldata ning nende ID-kaart kõlbab samuti reisidokumendiks. Autojuhiload ei ole reisidokument ja nendega piiri ületada ei saa.

Kolmandate maade kodanikele jäävad kehtima endised reeglid, mille kohaselt viisasid ja elamislube taotletakse saatkonna konsulaarosakonnast. Kolmandate maade kodanike reisile registreerimisel kontrollitakse viisa olemasolu ning viisata reisijaid reisile ei registreerita (k.a. Rootsi kruiis). Pass peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast külastuse lõppu ja olema väljastatud viimase kümne aasta jooksul.

NB! Alates 19. jaanuarist 2007 saavad kodakondsuseta isikud, kellel on Eestis väljastatud kodakondsuseta isiku pass (nn hall pass) ning Eesti elamisluba, sõita Rootsi, Saksamaale ja Soome ilma viisata (viibimiseks kuni 90 päeva poolaasta kohta juhul kui ei asuta tööle).

Kodakondsuseta isikud saavad reisida ainult kehtiva passi ja elamisloa olemasolul.

Välismaalase või kodakondsuseta isiku ID-kaart ei ole kehtiv reisidokumendina (see on kirjutatud ka ID-kaardi tagaküljele).

Kodakondsuseta isiku reisidokumendina peab kaasas käima elamisluba, mis annab talle õiguse tagasi pöörduda riiki, mis tema reisidokumendi on välja andnud.

Viisanõudest vabastamise alus on EÜ määruse nr. 539/2001 muudatus määrusega nr. 1932/2006 21.12.2006.

Soome, Rootsi, Saksamaa piiril tuleb nõudmise korral esitada kehtiv reisikindlustus ja riigis viibimise finantseerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Pikemaks viibimiseks (õpingud, töö jms) on endiselt vajalik viisa.

Täpsem informatsioon:
Politsei- ja piirivalveameti koduleht
Välisministeeriumi koduleht

Lastega reisimine

Kõikidel isikutel, sealhulgas lastel, peab nii sise- kui välispiiri ületades kaasas olema kehtiv reisidokument või isikutunnistus (ID-kaart või pass). Euroopa Liidus (EL) reisides piisab ELi kodanikel ID-kaardist. Sünnitõend ja rahvastikuregistri väljavõte ei ole reisidokumendid. Kui check-in tehakse sadamas, siis on klienditeenindajale vajalik esitada ka reisidokumendid.

Kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või vanem, kellel on lapsest erinev perekonnanimi, peab kaasas olema teise lapsevanema kirjalik nõusolek ja soovituslikult ingliskeelne rahvastikuregistri väljavõte, millel on mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Rahvastikuregistri väljavõtte saab kohalikust omavalitsusest. Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja, peab reisil kaasas olema vanemate ühine kirjalik nõusolek.

Vaata reisidel kehtivaid vanusepiiranguid