Ülamenüü
Stockholmi metroovõrgustik on tõeliselt ainulaadne: 100 jaama, igaühe seinad ja ootesaal kunstiliselt unikaalsed. Nii võib öelda, et Stockholmi metroo on maailma kõige pikem – 110 km pikkune – kunstinäitus.
Kunstnikel on olnud tähtis osa uute jaamade rajamisel alates 1957. aastast. Aja jooksul on ka vanemad, algselt ilma kunstita kavandatud ja ehitatud metroojaamad saanud kaunistuseks kujusid, seinamaale ja installatsioone.
Päev Stockholmi metroos on niisiis nagu maailma pikima kunstinäituse külastamine. Allpool tutvustame vaid mõnda näidet ilust, mis ootab avastamist Stockholmis maa all.
Loe ka: KKK: Kuidas saab Stockholmis sadamast kesklinna
Stockholmi metroo keskjaam T-Centralen avati liikluseks 1957. aastal ja oli esimene jaam, kus sõitjad said nautida kunsti. Sinise liini platvorm, mis ongi sinine, on kahtlemata üks Stockholmi ühistranspordisüsteemi kõige eripärasemaid paiku. See avati aga alles 1975. aastal, kui valmis kogu sinine liin Hjulsta linnaosani.
Üleni sinine metrooplatvorm võib tunduda ... natuke liialdatud. Kunstigiid Marie Andersson arvab, et kunstnik Per Olof Ultvedt ei valinud siniseid toone mitte ainult nende esteetilise väärtuse, vaid ka rahustava mõju pärast.
„Arvan, et Pet Olof Ultvedt soovis luua rahustavat õhkkonda, sest see on jaam, kus inimestel on kiire. Siin vahetavad nad metrooliine või liiguvad edasi linnalähirongidele. Sellepärast arvan, et ta valis sinise värvi ja lihtsad stiliseeritud lille- ja ronitaimemotiivid selleks, et reisijad saaksid aja maha võtta ja hinge tõmmata.“
Stadioni jaama lähedal asub Stockholmi olümpiastaadion
Östermalmi staadion on iga-aastase Stockholm Pride’i festivali keskus. Festivalikülaliste tervituseks on lähima metroojaama helesinistele võlvseintele justkui juhtumisi maalitud kaunis erksavärviline vikerkaar.
See on Stockholmi üks esimesi koobasjaamu, mis selle ehitamise ajal 1973. aastal tekitas palju poleemikat, selgitab kunstigiid Marie Andersson.
„Kardeti, et inimesed hakkavad koobasjaamu seostama allmaailma ja muude jõledate kohtadega. Eresinine taust ja vikerkaar meenutavad seega, et taevas ei olegi nii kaugel.“
Jaama kunstnikud Åke Pallarp ja Enno Hallek ei toonud ainult taevast maa alla, vaid meenutavad reisijaile ka staadioni tähtsust spordiajaloos. Jaama lähedal asub Stockholmi olümpiastaadion, kus toimusid 1912. aasta olümpiamängud ja aastatel 1913–1965 iga-aastaste Rootsi jääpallimeistrivõistluste finaalid. Staadion on tänaseni Stockholmi üks suuremaid esinemiskohti, kus korraldatakse hulgaliselt spordiüritusi ja kontserte.
Vaata Stockholmi üritustekalendrit siin
Solna Centrumi seinu kaunistavad pildid kujutavad 1970. aastate Rootsi aktuaalsemaid ühiskondlikke teemasid
Solna Centrumi jaam avati sinise liini esimesel lõigul 1975. aastal. Ere rohe-punane maastik, milles roheline kujutab metsa ja punane puulatvade taha loojuvat päikest, on ajatult kaunis ja erinevalt peaaegu kogu ülejäänud metrookunstist ka poliitilise tähendusega.
Pärast seinte valmimist leidsid kunstnikud Karl-Olov Björk ja Anders Åberg, et midagi on puudu. Nii jätkasid nad metsale uute detailide ja stseenide lisamist.
„Algselt pidid seinad olema ainult rohe-punased,“ selgitab kunstigiid Marie Andresson. „Ülejäänud maalid on seega valdavalt improviseeritud. Tulemuseks on pildid, mis kujutasid 1970. aastate Rootsi aktuaalsemaid ühiskondlikke teemasid: keskkond, ülemäärane metsaraie ja elanikkonna väljavool maapiirkondadest.“
Thorildsplani seinte kunstiteos tugineb 8-bitisele arvutiesteetikale
Thorildsplan on üks kolmest maapealsest metroojaamast Stockholmi kesklinnas. Jaam ehitati 1952. aastal, kuid Lars Arrheniuse arvutikunst lisandus hiljem. Arrheniuselt telliti uus kunstiteos 2008. aastal tingimusel, et see pidi koosnema seinaplaatidest. Muus osas anti talle täielik loominguline vabadus ning kunstniku tausta arvestades sobis materjal ideaalselt.
Tööd kavandades sai ta innustust Thorildplani ümbrusest. Ülekäigurajad, ringristmikud, kõrgemale tõstetud kõnniteed, liftid ja trepid meenutasid talle keerukaid videomängu tasandeid. Tulemuseks on teos, mis visuaalses plaanis tugineb kõiki Arrheniuse teoseid läbivale inspiratsiooniallikale – 8-bitisele esteetikale: pikslipilved, võimendusseened ja viskerelvad.
„Stockholmi ühistranspordiettevõte SL ja Stockholmi kunstinõukogu Konstrådet, mis korraldab linna avaliku ruumi kunsti, teevad oma valiku ainult esitatud tööde põhjal,“ selgitab kunstigiid Marie Andersson.
„Nad ei anna kunagi eelnevaid soovitusi tööde sisu kohta. Peale selle ei ole reeglit, et metrookunst peaks olema jaamaga otseselt seotud. Kungsträdgårdeni jaama kunst näiteks peegeldab jaama nime. Saarestiku-teemaline Fridhemsplan seevastu ei seostu üldse jaama ümbrusega.“
Koos uue Bagarmosseni jaamaga sündis uus kaunis kunst – jaama seinu ehivad Gert Marcuse klaasplaadimaalingud
Bagarmosseni vana metroojaam on seni ainus jaam, mis on suletud ja mida enam ei kasutata. Selle asemel on seal nüüd elumajad.
Vana jaam avati 1958. aastal ja oli 17. rohelise liini lõppjaam kuni 1994. aastani, mil liini pikendati lõuna suunal Skarpnäckini. Liini pikendamise tõttu tuli Bagarmosseni vana jaam sulgeda ja maa alla ehitati uus jaam. Koos uue jaamaga sündis uus kaunis kunst – jaama seinu ehivad Gert Marcuse klaasplaadimaalingud.
„Need maalingud ei kujuta midagi konkreetset,“ ütleb kunstigiid Marie Andersson. „Marcuse teostele omasena võib selles leida värvitoonide peaaegu tajumatuid üleminekuid.“
Odensplani läänesissepääsu koridori laest rippuv „Eluliin“ on üks Citybanani pilkupüüdvamaid teoseid
Stockholmi uus raudteelõik Citybanan, mis ühendab T-Centralenit otse Odenplaniga, valmis 2017. aastal ning selle platvorme ja jaamu kaunistavad 14 kunstniku tööd.
Odensplani läänesissepääsu koridori laest rippuv „Eluliin“ on üks Citybanani pilkupüüdvamaid teoseid. David Svenssoni töö koosneb sakilistest fluorestseeruvatest valgustriipudest, mis tunnelites eredalt säravad. „Ilmselgelt on 400 m pikkusel LED-tulede real praktiline otstarve, kuid teoses on siiski ka isiklik moment,“ selgitab kunstigiid Marie Andersson.
„Tulede kuju on inspireeritud kunstniku poja südamelöökidest KTG-monitoril sünnituse ajal.“
Kungsträdgården on Stockholmi üks kõige imetlusväärsemaid jaamu
Stockholmi üks kõige imetlusväärsemaid jaamu on kahtlemata ka kõige rohkem pildistatud – see on Kungsträdgården. Südalinnas asuv jaam on sinise liini lõppjaam – seda vähemalt lõunasuunalise pikenduse avamiseni 2025. aastal.
Kungsträdgården on Stockholmi üks vanimaid avalikke parke. Kuningliku pargi nimetus tuleneb piirkonna ajaloost, mis on seotud kuningakojaga. Aastatel 1643–1825 asus siin suurejooneline Makalösi loss, mille juurde rajati kaunis Prantsuse aed. Pärast lossi hävimist tulekahjus kasutati maa-ala sõjaväeõppusteks. 1875. aastal võttis Stockholmi linnavalitsus pargi lõpuks oma hoole alla ja avas selle linnarahvale.
„Peaaegu kogu jaamas nähtav kunst räägib selle kohal maa peal asuvast paigast,“ ütleb metrookunsti giid Marie Andersson. See räägib paiga ajaloost, endistest ja praegustest hoonetest. Puna-valge-roheline värvigamma viitab vanale Prantsuse aiale ja jaama ümber paiknevad kujud on Makalösi lossi ümbrust kaunistanud teoste jäljendid.
Kungsträdgården on ainulaadne ka loomastiku poolest. See on ainus metroojaam Põhja-Euroopas, kus leidub muidu Lõuna-Euroopa koobastes elavat ämblikuliiki Lessertia dentichelis. Arvatakse, et see ämblikuliik tuli jaama ehitamise ajal kaasa Lõuna-Euroopast toodud seadmete ja masinatega.
„Mitte keegi ei tea täpselt, kuidas need ämblikud siia sattusid,“ jätkab Marie Andersson. „Näib, et neile meeldib siin väga. Just eile nägin siin ühte. 2016. aastal avastasid teadlased jaama seintelt ka varem tundmatu, ainulaadse DNA-ga seeneliigi.“
„Solna Strandi laest ja platvormilt väljaulatuvate taevakarva kuupide ja pimeda koopa vaheline kontrast on Takashi Naraha teostele iseloomulik. Selle Jaapani kunstniku teosed on sageli seotud yin’i ja yang’i temaatikaga," selgitab kunstigiid Marie Andersson.
„Valguse ja pimeduse tasakaal on paljude tema teoste alus. Omal moel peegeldavad platvormil olevad kuubid taevast ning must kuup jaama sissepääsu juures seostub maa-aluse pimeda koopaga.“
Et Tensta linnajaos on alati tooni andnud Rootsi sisserännanud, soovisid kunstnikud teha jaama koduseks kõigile
Tensta eeslinn rajati 1966.–1972. aastal, et rahuldada Stockholmi kasvava elanikkonna eluasemevajadust. Tensta jaama ehitust planeeriti uue linnajao tarbeks algusest peale, kuid jaam valmis alles 1975. aastal.
Arne Sedellil ja Helga Henschenil koos venna Larsiga kulus üle aasta, et kaunistada jaama platvorm värviliste loomakujudega ja helevalge seina taustal välja joonistuvate stiliseeritud lehtedega. „Et Tensta linnajaos on alati tooni andnud Rootsi sisserännanud, soovisid kunstnikud teha jaama koduseks kõigile olenemata nende juurtest,“ selgitab kunstigiid Marie Andersson.
„Teoste nimed on näiteks „Roos sisserännanuile“, „Solidaarsus“, „Sugulus“. Jaama seintele kirjutatud sõnad on pühendatud kõigile Tenstas elavatele eri kultuuritaustaga inimestele.“
Östermalmstorgi jaamas on eri kunstnike teoseid, kesksel kohal on aga Siri Derkerti sketšid
Östermalmstorg, mis asub ligikaudu 23 meetrit allpool merepinda, on Stockholmi metroo sügavuselt kolmas jaam. See valmis 1965. aastal ning asub linna rikkaima ja uhkeima linnajao Östermalmi südames.
Jaamas on eri kunstnike teoseid, kesksel kohal on aga Siri Derkerti sketšid jaama seintel. Valge betooniga kaetud süsimustale kiviseinale paisatud pildid on mängulised ja samas isiklikud. Derkert oli jaama avamisel ajal 77-aastane ja see sündmus oli teatavas mõttes tema erakordse loomingu kokkuvõte.
„Kõik tema loomingu kesksed teemad on seintel esindatud,“ ütleb kunstigiid Marie Andersson. „Jaamas ringi kõndides näete sõna „rahu“ eri keeltes ning keskkonna ja naiste õiguste eest seisnud inimeste portreesid.“
Derkerti osalemine naisõiguslaste liikumises ilmneb seintel kujutatud ajaloolistest tegelastest. Paljud neist kuuluvad naiste kunstikollektiivi Fogelstad, mille liige oli ka Derkert.
Algselt ei olnud Stockholmi metroojaamades kunsti. Hötorgeti jaam on meenutus sellest ajast
Hötorgeti jaam ehitati 1952. aastal loodesse, äsjavalminud Vällingby eeslinna suunduva teise metrooliini lõunaterminalina.
Nagu kõigis 1950. aastate alguses ehitatud maa-alustes jaamades (nt Slussen, Medborgarplatsen, Skanstull, Odenplan ja Rådmansgatan), on ka Hötorgeti seinad kaetud ruudukujuliste vannitoaplaatidega ning jaama avamise ajal oligi see kogu viimistlus.
Alguses ei olnud tegelikult mitte üheski vanas metroojaamas kunsti. Stockholmi poliitikud suhtusid ükskõikselt mõttesse, et jaamad võiksid olla ka midagi muud kui ainult funktsionaalsed peatuskohad. Neile piisas reklaamplakatitest seintel. Alles pärast kümme aastat kestnud arutelusid, vaidlusi ja Rootsi kunstnike avaldatud arvamuslugusid leidis kunst tee metroosse.
„Peamise argumendina viitasid kunstnikud Rootsi pikaajalisele traditsioonile kunsti avalikult eksponeerida,“ selgitab kunstigiid Marie Andersson. „Avalikku kunsti peetakse demokraatlikuks, sest see annab võimaluse kogeda kvaliteetset kunsti kõigile, mitte ainult inimestele, kes jaksavad kunsti osta või saavad muuseumides ja galeriides käia.“
Lõuna- ja põhjaliini ühendava T-Centraleni ja Gamla Stani planeerimise ajal korraldati kunstikonkurss. Alates sellest on avalikust kunstist saanud Stockholmi metroo lahutamatu osa. Aja jooksul on kõik vanad jaamad ümber kujundatud või sinna on kunstiteoseid lisatud.
Hötorgeti jaama lakke paigaldati 1998. aastal Gun Gordillo eredad neoontuled. Selleks ajaks oli jaama algne interjöör muutunud klassikaks ja see jäeti sisuliselt puutumata. Seinaplaadid, platvormide sildid ja pingid, isegi prügikastid jäeti alles, et säilitada 1950. aastate miljööd.
Tekniska Högskolani jaam on pühendatud teaduse edusammudele ja avastustele
Kungliga Tekniska Högskolan (Kuninglik Tehnikaülikool) asutati 1827. aastal; selle lõpetanute seas on näiteks astronaut Christer Fuglesang ja näitleja Dolph Lundgren, selles ülikoolis on eksamid teinud Stockholmi linnaplaneerimise juht Anette Scheibe. Ülikool sai 1973. aastal ka oma metroojaama, mis aitab tudengitel ja õppejõududel loengutesse jõuda.
Pole üllatav, et auhinnaga pärjatud jaam (kunstnik Lennart Mörk) on pühendatud teaduse edusammudele ja avastustele. Kõige pilkupüüdvamad on ehk platvormil paiknevad viis korrapärast hulktahukat, millest igaüks kujutab üht Platoni viiest elemendist: tuli, vesi, õhk, maa ja eeter.
„Ülejäänud teosed kujutavad Koperniku heliotsentrismi, Polhemi mehaanilist tähestikku, Newtoni kolme mehaanikaseadust ja da Vinci lendmasina katsetusi,“ selgitab kunstigiid Marie Andersson.
Hallonbergeni jaama kujundus on inspireeritud kunstnike Elis Erikssoni ja Gösta Wallmarki lapsepõlvest
Hallonbergeni linnaosa tüüpilistesse Rootsi „miljoniprogrammi“ kortermajadesse kolisid esimesed asukad 1969. aastal, kuid ehitustöö jätkus 1970. aastate keskpaigani, mil Hallonbergen sai ka oma metroojaama.
Hallonbergeni suhtelist noorust arvestades ei ole juhus, et kunstnikud Elis Eriksson ja Gösta Wallmark said jaama kaunistades inspiratsiooni oma lapsepõlvest. Värvikirevalt joonistatud fantastilised olevused ja seadeldised avavad vaatajas lapseliku kujutlusvõime.
„Eriksson ja Wallmark kasutasidki tegelikult enda lapsepõlvejoonistusi ja oma laste joonistusi,“ ütleb kunstigiid Marie Andersson. Ka jaama nimi Hallonbergen (rootsi keeles „vaarikamäed“) kõlab kui muinasjutust võetud.
Mörby Centrumi jaama seinte värv muutub olenevalt sellest, kus sa platvormil seisad
Mörby Centrumi jaama kunst võib esmapilgul jätta tagasihoidliku mulje. Kui aluskivimisse kinnitatud värvilised plaadid välja arvata, on jaama värvikava hele ja peaaegu märkamatu. Kuid kunstigiid Marie Andersson selgitab, et see on optiline illusioon.
„Seinte värv muutub olenevalt sellest, kus sa platvormil seisad. Ühest otsast vaadates paistab ruum valge ja pisut roosakas, teisest otsast valge ja hallikasroheline.“
Efekti saavutamiseks valgustati sein kõigepealt ja seejärel maaliti tekkinud varjud ühelt ja siis teiselt poolt. Kunstnikud Gösta Wessel ja Karin Ek soovisid rõhutada reisi jooksul muutuvat maastikku – mitte ainult platvormil viibides, vaid eelkõige teel lähtepunktist sihtpunkti.
Allikas: visitstockholm.com
Loe ka:
Hakkas huvitama? Vaata hindu ja broneeri kruiis Stockholmi siinHakkas huvitama? Vaata hindu ja broneeri kruiis Stockholmi siin
Loe lähemalt reisimise, meie laevadel toimuvate uuenduste ning ürituste, toidukohtade ja tegevuste kohta meie sihtkohtades Soomes, Rootsis ja mujal.
MyStar
