Rootsi laud – kaheksas maailmaime

null

Tallinki laevade buffet-restoranide suvemenüüs annab tooni koostöö kohalike tootjatega Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis.

Ühiselt on loodud unikaalsed road, mis pakuvad hõrke elamusi ja aitavad elus hoida põlvest põlve edasi antud traditsioone. Uuest menüüst leiad enam kui 150 rooga igale maitsele:

Silja Europa restoranis Grande Buffet,
Megastari restoranis Delight Buffet,
Baltic Queeni restoranis Grande Buffet,
Victoria I restoranis Grande Buffet,
Romantika restoranis Grande Buffet,
Isabelle restoranis Grande Buffet.

ROOTSI LAUA VÄRVIKAS MINEVIK

Rootsi laud, peenema nimega buffet, on sajandite jooksul teinud läbi mitmeid muutusi, olles alguses aadlike napsikõrvane külmlaud ning suurilmadaamide kavalerimeelitaja. Seejärel Rootsi kulinaaria sümbol kalaküllase hommikusöögilauana ning viimaks Las Vegase kesköine eriatraktsioon mängupõrgutes kurnatutele.

Hea Rootsi laud paneb süljenäärmed tööle. Mõelda vaid – pea lõppematu valik hõrgutisi, mida Sina kunagi korraga valmistada ei suudaks või restoranis tellida ei jõuaks. Mõnusad värsked kalaroad, eri maitsetega külmlaud, lai valik hõrgutavaid kuumi roogi – ja Sa saad neist välja valida just need asjad, mille järele isu on. Kas või ühe ampsu kaupa. Või siis võid süüa ometigi nii palju, kui hing ihaldab.

Eestlaste suhe buffet'ga on alati olnud kahetine. Veel 90ndatel osalesime üldrahvalikel mitteametlikel meistrivõistlustel, kes kui suure kuhila suudab Rootsi lauas taldrikule kuhjata. Oli isegi ütlus, et niruma isuga tegelasega ei maksa buffet'sse minnagi, sest too ei oska nagunii „kogu raha eest süüa“. Jumal tänatud, et see aeg on otsas!

RIKKUS EI ANNA HÄBENEDA

Rootsi laual on tegelikult üllatavalt kauge ja peen ajalugu. Valmisserveeritud laud lubas nimelt suuremat hulka inimesi odavamalt ära toita ning hoida kogu atmosfääri diskreetse ja esinduslikuna. Esimesed ülestähendused sellest jäävad Rootsi aadlike sekka 16. sajandisse, mil ülikud tellisid napsilaua kõrvale suupistevaliku. Sada aastat hiljem jõudis komme Prantsusmaale, kus suurilmadaamid katsid õhtuks oma söögituppa peente buffet-kappide peale suupistelaua, mis ei eeldanud teenindaja pidevat kohalolekut. Põhjuseks oli toonane komme, et majasõbrad võisid oma südamedaamide juurest moekalt etteteatamata läbi astuda. No aga armastus käib ju kõhu kaudu! Šikiks tegi selle serveeringu ka puhvetkapp kui selline, millel hõrgutised paiknesid. Selle mööblitüki üks eesmärke oli kenitleda omanike jõukusega. Klaasist ustega kappi sai kenasti paigutada kõik eputamist väärt kallid serviisid ja perekonna lauahõbeda ning -kulla. Elegantne elunaudisklemine eeldas, et peeneid kombeid tuli silmatorkaval, ent siiski mitte labasel moel välja näidata.

Maailmas hakkas eelkaetud eri suupistevariatsioonidega laud laiemalt levima koos raudtee arenguga. Järjest enam saadi aru, et see lubab toita suuremat hulka inimesi minimaalsete kulutustega – inimesed teenindasid end ise. Rootsi moodi lauana sai see katmisviis rohkem tuntuks 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. Praktilised ameeriklased armusid rootslaste kombesse katta pidulaud elutoa käepärastele mööblitükkidele ning smorgasbord’i nime all hakkas see laiemalt levima.

NÜÜDISAEGSE BUFFET JUURED PATUSES LINNAS

Tänapäevane buffet aga sai alguse hoopiski patuses linnas ehk Las Vegases. Rootslaste lauake oli ikkagi pigem külmlaud ning sellel oli rahvusvahelise maitse jaoks liiga palju sissetehtud heeringat. Aastal 1946 lõi Herbert „Herb“ Cobb McDonald hilisõhtustele mänguritele söögiasutuse, kus uksel tasutud mitte just suure rahasumma eest võis süüa nii palju, kui hing igatses. Väidetavalt ei saavutanud McDonald ise kunagi oma leiutusega erilist jõukust, kuid selles stiilis restoranid hakkasid levima nagu kulutuli ning üsna pea võis buffet stiilis einet võtta iga maitse ja tasku kohaselt. Tänini peetakse Las Vegase peatänaval ehk The Stripil asuvate restoranide külastamist üheks selle linna poolkohustuslikuks vaatamisväärsuseks.

Las Vegase uhkemad buffet'd olid aga üsna jalustrabav kogemus. Aastal 1965 nimetas kirjanik William Pearson raamatus „Muses on Ruin“ buffet'd kaheksandaks maailmaimeks: „Keskööl üllitab iga endast lugupidav kasiino uhke buffet-laua, kaheksanda maailmaime, oma ainsa tõelise kunstivormi, mida see sootute lirvade linn ealeski on suutnud ise luua. Me võime ju imetleda suuri püramiide, ent nende loomiseks kulus aastakümneid; kesköine buffet luuakse vaid päevaga. Jääpurust lossid ning koopad, milles langustid ning krevetid puhkavad. Kallerdised arabesksete mustrite najal. Kogu väljapanek meenutab kunsti – minisuupisted, kastmed ja salatid; krabid, heeringas, austrid, tuur ning kaheksajalad; kalkun, sink, röstbiif, hautised, fondüüd ja karrid; juustud, puuviljad ning koogikesed. See, mitu korda seda ilu läbida, on kinni su enda isiklikust talumisvõimest; ja siis veel koka kurjast pilgust.“

LÄÄNEMERE KALLASTE JÄTKUSUUTLIK MENÜÜ

Tänapäeval on selvesöögivalik teinud läbi erinevaid muutusi. Meil on sööklad, kus igaüks saab valida toitu soovi järgi ning see kaalutakse. Selle järgi määratakse ka hind. Selline on 90ndatel ka Eestis populaarne olnud Läti päritolu Lido. Venemaal ja Brasiilias on mitmeid samasuguseid menukaid söögikohti. Aasia maailmas on buffet-söökla edasiarendus ühel lindil liikuvad hõrgutised ja söödu hinna arvestamise alus on kliendi ees kõrguv taldrikukeste virn. Variante on veelgi.

Ka Tallinkis on Rootsi laud teinud aastate jooksul läbi mitmeid metamorfoose. Üks asi on aga sarnaks jäänud – soov pakkuda söögielamust. Buffet on endiselt populaarne osa laevalkäigust, kus saab tunda erinevaid maitseid, vabalt maiustada tuttavate toitudega ning proovida ka midagi uut.

Koostöö kohalike tootjatega

Tallink teeb innukalt koostööd meie lähipiirkonna tootjatega, olgu selleks siis väike- või suurtootja Eestis, Soomes, Rootsis või Lätis. Nii sünnivadki uued ja unikaalsed road. Lisaks on selline koostöö kasulik piirkonna majandusele, loob uusi toite ning põhiline – pakub uusi elamusi.

Kokku koosneb buffet-valik enam kui 150 roast, nende seas leidub midagi igale maitsele. Roheline osa menüüst on 100 protsenti vegan ehk nende töötlemisel pole kasutatud loomseid produkte. Avasta kindlasti ka tänavatoidu osa, kus on erinevaid aasiapäraseid ampse. Ning otse loomulikult ei tohi unustada Tallinki traditsiooniliselt külluslikku magustoiduosa.

Artikkel ilmus Club One'i ajakirjas "Avastaja".

Loe veel: