Ülamenüü
Kümnendik Soome pindalast on kaetud veekogudega ja peaaegu kolmandik riigi rahvastikust käib vabal ajal kalal. See võib olla ka põhjus, miks enamik riigi rohkem kui 500 000 suvilast asuvad just järvede ja tiikide kallastel.
Soomes käiakse kalal aastaringi – hooajaga ühes vahetuvad ainult püügiviisid ja kalaliigid. Kõvemad kalamehed ütlevad lausa, et Soomes on kala nii palju, et viska aga õng vette ja kohe näkkab.
Soome veekogud on koduks ligi 60 kalaliigile – umbes 20 neist püütakse aktiivselt. Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kedagi külmaks ka haug, särg ega ahven, kes on põlised asukad peaaegu igas Soome veekogus.
Helsingis ja selle lähedal leidub õige mitmeid häid õngekohti, mõned neist peaaegu kesklinnas. Üks tuntumaid on Lauttasaari sild, kus tõmmatakse õngega välja rohkesti räime. Oma õnne võib proovida ka Vanhankaupunkinkoski, Piktäkoski, Eestiluoto Kirkonkylakoski juures.
Lõuna-Soome parimad kalastuskohad asuvad Kotkas, kus Kymijoki merre voolab. Lõunapoolsetes järvedes leidub haugi, koha ja ahvenat. Lõuna-Soomest saab püüda ka latikat ja säinast, samuti on seal jõgesid, kus leidub lõhet ja meriforelli. Kõige-kõige paremaks püügikohaks peetakse Korkeakoskit, kus kalastamise hõlbustamiseks on rajatud ka pikad kaid.
Kui aga on soov kalastada nagu kunagine Vene tsaar, tuleb sammud seada Langinkoski kalakosele. Sealne omaaegne tsaaride kalapüügimaja on tänapäeval ümber ehitatud kalastusmuuseumiks. Kymijoki kalapüügi kohta leiab lisateavet siin
Ida- ja Kesk-Soomes on palju järvesid, näiteks Pielineni ja Saimaa järved. Sealgi on peamiseks püügiartikliks jõeforell ja Saimaa lõhe. Ühed parimad forellijõed asuvad Viitasaari, Rautalampi ja Heinåvesi linnade lähedal.
Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid: parimad kalapüügikohad on Kuusamo põhijõed Kitka, Oulanka ja Kuusinki. Populaarseim püügikala on nendes jõgedes nn vene jõeforell, kelle elutsükkel on sarnane Atlandi lõhele: nad veedavad oma nooruse jõe ülemjooksul, liiguvad seejärel allavoolu Venemaa järvedesse, kus toituvad väikestest kaladest ja kasvavad suureks.
Enamik kalamehi käib Lapimaal jahtimas punast kala – kärestikuline Teno jõgi on vägagi forellirohke –, kuid seal saab hästi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat. Kalapüük Lapimaal sobib hästi nendele, kes hindavad eraklikku kalapüüki ürgse looduse keskel. Kohalikest kaladest üks maitsvamaid – Arktika paalia ehk mägihõrnas – elab Lapimaa põhjapoolsetes järvedes ja jõgedes.
Ühe lihtkäsiõngega, sikutiga või räimeõngega kalapüük ja jääaugust kalapüük on Soomes tasuta ja ilma kalastusloata. Kui soovid kala püüda muul moel kui õngega, tuleb hankida kalastusluba lehel www.eraluvat.fi.
Kalapüügiluba peavad Soomes omama kõik 18-64-aastased kalastajad. Aastane kalastusluba maksab Soomes 39 € ja nädalane luba 12 €.
NB! Aastane luba kehtib kalendriaasta lõpuni, olenemata selle soetamise kuupäevast.
Kalastusluba kehtib kõikjal Soomes, välja arvatud eritsoonides – näiteks looduskatse all olevates piirkondades, koskede juures või kohtades, kus on vaja erilubasid. Eritsoonid leiad siin
Kalastusloa saab välja trükkida või salvestada näiteks mobiiltelefoni. Kalastusluba kehtib ainult selle isiku käes, kelle nimi sellele kantud. Kehtiv kalastusluba peab kalastamisel alati kaasas olema.
Hakkas huvitama? Tallinki autopaketiga saad Soome kalale sõita ja oma elu parima saagi koju tuua lihtsalt ja soodsalt. Vaata hindu ja broneeri kalaretk Soome siin Hakkas huvitama? Tallinki autopaketiga saad Soome kalale sõita ja oma elu parima saagi koju tuua lihtsalt ja soodsalt. Vaata hindu ja broneeri kalaretk Soome siin
Loe lähemalt reisimise, meie laevadel toimuvate uuenduste ning ürituste, toidukohtade ja tegevuste kohta meie sihtkohtades Soomes, Rootsis ja mujal.
MyStar
